8.11.2009 Lk.17:20-30. Aare Kimmel

Lk.17:20-30 „Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik, siis vastas ta neile: "Jumala riik ei tule ettearvatavalt 21ega öelda: "Ennäe, siin!" või "Seal!", sest ennäe, Jumala riik on teie seas!" 22Aga oma jüngritele ütles ta: "Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha. 23Siis öeldakse teile: "Ennäe, siin!" või "Ennäe, seal!" Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele, 24sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval.25Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab ta kõlbmatuks.26Ja just nõnda nagu sündis Noa päevil, nii on ka Inimese Poja päevil:27nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani,mil Noa läks laeva ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik.28Nõndasamuti ka, nagu oli Loti päevil: nad sõid, jõid, ostsid,müüsid, istutasid, ehitasid hooneid,29aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuldja väävlit ning hävitas nad kõik.30Otse niisamuti on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub.“

Küsimus, mis Jeesusele esitatakse, on inimesi huvitanud läbi aegade ja eriti just usuinimesi: Millal tuleb Jumala riik? Millal tuleb maailma lõpp? Millal tuleb viimne päev? Millal tuleb Jeesus Kristus tagasi? See teema on huvitanud osa inimesi nii pingeliselt, et nad on võtnud kätte ja uurinud Piiblit pikalt ja põhjalikult. Ja mõnedki inimesed on teinud selle põhjal oma arvutused igasuguste Piibli kirjakohtade põhjal ja on välja pakkunud ka kuupäevi, et sellel päeval tuleb Jumala riik, sel päeval tuleb Jeesus tagasi. On olnud juhtumeid, kus inimesed on uskunud neid kuulutajaid ning müünud oma kinnisvara ja pannud valged kitlid selga ja läinud ootama sellel päeval, et olla Talle valmis sest üsna varsti pidi Ta ju tulema Paraku niisugused ootused ja niisugused ennustused on osutunud valeks. Aga see näitab inimeste huvi selle teema vastu.
Rapla koguduse Esra Rahula ütleb et: „nendel aegadel kus viimane populaarsuse laine üle nende ringkonna käis ja palju inimesi tuli kirikusse 1980ndate lõpul ja 1990ndate algul oli tal ka võimalus lugeda vaimulikke asju, anda tunde koolis lastele. Ja lastelgi oli esimesi teemaväliseid küsimusi, mis esitati, see et „millal tuleb Jumala riik? Kas ta tuleb aastal 2000?““ Seda tahetakse teada ning olla valmis.
Keskajal oodati ja mõeldi samuti palju Jumala riigi tulekule ja ka oma surmale. Sellest ajast pärinevad surma tantsu maalid, milledest üks on Niguliste kirikus ja kus on kujutatud kuidas kõik inimesed sõltumata seisusest tantsivad surmaga paaris.

Kui Jeesus oli maapeal siis me näeme et juba siis Jeesuse käest küsitakse seda. Variserid tulevad ja küsivad seda.
Variseride seas on palju jumalakartlike inimesi. Aga Jeesuse sõitlustest selgub et seal oli ka palju silmakirjalikke inimesi. Selle kohta me võiksime öelda et kus seda siis ei oleks? See on tavaline inimese iseloomuomadus. Õnnetus ja väga halb lugu on muidugi see kui silmakirjalikkus, inimeste kurjus ja õelus omandab religioossed vormid ja kui ta hakkab end õigustama Jumala tarkuse ja Jumala sõnaga. Aga kõigest hoolimata olid variserid väga tõsised Jumala sõna uurijad, väga tõsised palvetajad, väga tõsised Jumala ootajad - ütleme nii nagu on tänapäeval tõsiusklikud inimesed. Ja see teadmine peaks meid kõik mõnevõrra isegi ehmatama sest ma usun meie kes me käime pühapäevast pühapäeva kirikusse peame end tõsiusklikeks inimesteks . Me teame et on palju teisi, kes tegelevad oma mammonaga ning jooksevad oma maiste asjade järgi aga meie kes me oleme siia tee leidnud võiksime ka väga vabalt öelda et meie kuulume selle variseride seltsi hulka, kes võtavad Jumala sõna tõsiselt ja saavad sellest juhinduda. Ma ei mõtle praegu varisere negatiivses mõttes. Aga samas me kõik peame andma endale aru et meil kõigil on midagi variserlikku – ühest küljest me oleme jumalakartlikud. Aga vaadakem nüüd oma jumalakartust päris ausalt ning küsigem: kas meil on põhjust olla rahul oma palveeluga? Kas meil on põhjust oma andestamisvalmidusega rahul olla? Ja palju- palju muuga rahul olla.
Meil kõigil on olemas seesama oht et oma vaimulikkusega me õigustame või katame kinni oma inimlikke puudusi julgemata nende suhtes ausad olla.
Aga ometi meid huvitab seesama küsimus, mis variseregi- millal ometi see Jumala riik päriselt ja nähtavalt tuleb.

Me oleme natukene rohkem haritud ja uurinud Piiblist kus Jeesus ütleb varem et „seda pole võimalik ette teada.“ Ja nii me siis elame edasi ja jätkame siin maapeal oma toimetamist nagu me keegi oskame.

Aga kui me tuleme nüüd selle sõna juurde ja vastuse juurde mis Jeesus variseridele andis siis see ei ole tegelikult selline vastus et unustage ära ja ärge tegelege selle küsimusega see ei ole üldse tähtis küsimus, tehke oma igapäevast tööd nagu nii te ei tea millal see Jumala riik päriselt tuleb. Jeesus ei vasta neile mitte nõnda vaid Tema vastus neile on teistsugune.

Tema vastus on et „ Jumala riik ei tule ettearvatavalt, ei tule niisugusel viisil et võiks anda selle kordinaadid või näidata kaardil et minge sinna ja sinna- seal on ta olemas“ vaid „Jumala riik on teie seas.“ Ja see juhib meie tähelepanu teema juurde mis on meie jaoks päris tähtis. Kuna Jumala riiki on oodatud ja on oodatud väga kaua. Kuna seda on isegi ennustatud ja pakutud välja terve rida kuupäevi ja kõik need kuupäevad on osutunud valeks siis ei ole ka midagi imestada, et suure osa rahva hulgas on sündinud niisugune arvamus ja hoiak, et terve see jutt Jumala riigist on üldse jama. Ja ilmaaegu üldse oodatakse seda ja rumalad on need inimesed, kes seda ootavad.
Kui keegi tõsiselt ootab Jumala riigi tulekut siis vaadatakse tema peale nii kaastundega et noh ilmaaegu ta ootab ja tühja ta ootab ja arvab aga noh eks teada on kuidas see Jumal on.
Seda ennustab meile ka juba Uus Testament ise.

2.Pt.3:3-4 on välja öeldud et viimastel aegadel tekib niisugune hoiak kus Jumala riiki enam üldse ei oodata sest see tundub olevat mõttetu.
Peetrus ütleb siin: Seda teadke esmalt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad iseenese himude järgi ja ütlevad: "Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale." Nii et on oodatud ja oodatud aga ei ole jõutud ära oodata.
Tegelikult sellega langeb kokku ka üks Jeesuse tähendamissõna neitsitest, kes läksid peigmehele vastu. Aga peigmehe tuleku kellaaeg oli loomulikult teadmata. Sel ajal polnudki niisuguseid kelli ega niisugust kommet aega minuti pealt arvestada nagu meie tänapäeval seda teeme. Ja siis nad ootasid ja ootasid ja ei jõudnud ära oodata ning lõpuks jäid magama. Ja siis kui nad olid magama jäänud siis peigmees tuli küll kesköösel. Ja siis kes polnud end ette valmistanud, kellel õlitagavara puudus, olid äkki hädas et me ei saagi minna koos Temaga sest me ei arvestanud sellega et Ta tuleb niisugusel kellaajal.
Ja siis need inimesed, kes on tänapäeval teinud järelduse et see Jumala riigi ootus on üks tühi ootus üldse, siis nemad on otsustanud korraldada oma elu hoopis teistmoodi. Nad on on otsustanud: “Elame iseenda himude järgi. Elame nii nagu meile meeldib. Elame nii nagu meie õigeks peame ja vahet nagunii ei ole. Ei tule seda Jumala riiki kusagilt. Ei ole tulnud ega ilmselt tule ka edaspidi.“ Selline on selline üldine hoiak mida me näeme Uues Testamendis edaspidi ja Jeesus või UT ja Evangeeliumide vastus selle peale on ehmatav kui me ära tabame millest on jutt.
Jeesus ütleb:“ Teie ei tunne Jumala riiki ära. Jumala riik on juba kohal. Jumala riik juba tegutseb aga te pole sellest aru saanud.“ Neile tõsistele küsijatele, kes küsivad „millal Jumala riik tuleb?“ ütleb Jeesus:“"Ennäe, siin!" või "Seal!", sest ennäe, Jumala riik on teie seas!" Nüüd on variseridel võimalus jälle ringi vaadata, et kus kohas see siis nüüd on, me ei näe teda. Ja Jeesus ütleb:“ Ja. Jumala riik on teie seas.“ Vanemad eestikeelsed piiblitõlked ütlevad: „Jumala riik on teie sees.“
Algkeeles on siin niisugune vormel, mis täht-tähelt tähendab „teie sees“ aga ta tähendab ka samuti „teie hulgas.“

Ja tuletame siinkohal meelde, mida ütles Ristija Johannes kui ta hakkas oma ristimistööd tegema. Ristija Johannes oli Jeesuse eelkäija ning Mt.3:2 öeldakse:“ Jumala riik on lähedal.“ Taevariik on lähedal juba siis kui Ristija Johannes hakkas kuulutama. Siit tuli varsti Jeesus lavale- sai ristitud ja tegi läbi oma kõrbekiusatused ning natuke edasi- Mt.4:17 öeldakse et Jeesus hakkas kuulutama täpselt samade sõnadega:“parandage meelt sest taevariik on lähedal. Taevariik oli lähedal kõigile inimestele ja ta oli kõige lähemal neile inimestele, kes olid Jeesuse ümber ja kes Teda kuulasid sest Jeesuses Kristuses ongi Taevariik tulnud. Niikohal tahaks öelda Hallo! Kas panite tähele? Taevariik oli kohal aga Teda ei tuntud ära. Teda ei nähtud sel kujul nagu oli teda oodatud. Ja nüüd Taevariiki oli ka sissepääsutee olemas ning see oli meeleparanduse tee. Ristija Johannese kuulutus oli väga võimas ja see pööras paljusid inimesi. Aga üldiselt on pöördumine ja meeleparandus asjad, mida meie inimestena meelsasti teha ei taha.

Me oleme harjunud oma teatud elustiiliga, teatud arusaamadega, teatud asjadega mida me oma elus teeme ja kui keegi meid tuleb pöörama siis me kohe pahandame selle peale - „Mis nad siin käivad ja mis nad üritavad meid pöörata?“
Kallid inimesed, pöördumine on Jumala Enese üleskutse s läbi terve VT-i juba- „pöörduge Minu poole! Pöörduge ära oma ebajumalatest!jätke maha oma halvad eluviisid! Pöörduge Minu poole et te võiksite elada!“ Aga meie inimeste vastus on tihti et „mulle meeldib elada nii nagu mina tahan.ma ei taha pöörduda. Miks ma pean pöörduma?“ Ja vaadake, selle koha peal ongi Jumala riigi uks. Kui Jumal ütleb meile „Pöördu Minu poole!“ siis on mul võimalus astuda sellest uksest sisse. Me võime küsida: „ ja aga millal Ta hiilguses tuleb pilvedel?“ Teate, sellest ei ole meile abi kui me seda teame juhul kui me pole astunud Jumala riigi uksest sisse siis kui see on seatud meie ette ja öeldud:“ pöördu nüüd ja alatiseks!“ Meil ei ole sellest abi kui me teaksime kuupäeva ja kohta. See ei päästaks meid enam siis. Sest Jumala riiki tuleb sisse astuda siis kui Jumal kutsub. Jumala riik on midagi niisugust, kuhu meie ei saa ja ei suuda minna oma tarkuse ja oma tahtmise läbi. Meie ei saa kalendrisse märkida näiteks et „aastal 2015 siis on mul haridus omandatud, pere olemas, lapsed on suureks kasvatatud ja maja on ka ehitatud ja korterilaenust olen ka lahti saanud ning siis ma märgin kalendrisse näiteks 15 juuni- siis ma astun Jumala riiki sisse“. Seda ei ole võimalik niimoodi teha vaid Jumala riik tuleb meie juurde Jeesuses Kristuses; ja tuleb ka tänasel päeval ja ütleb:“Pöördu nüüd nendelt teedelt mis Jumala viise ei arvesta ja astu sisse Jumala riiki.“
Jumala riik on juba teie seas. Jeesus Kristus oli variseride seas. Nad ise rääkisid Temaga. Nad vaatasid Talle otsa aga nad ei näinud Temas Jumala riiki. Aga seal oli ka neid, kes märkasid et „see peab ju olema Jumal!“ Eriti Johannese evangeeliumis tulevad need vaidlused hästi teravalt esile.
Ühed ütlevad:“Ei ta on eksitaja. Temas ei ole mitte mingit Jumala riiki.“ Teised ütlevad:“ Isegi kui Messias tuleb ta peaks veel rohkem imesid tegema. Ta peab olema Jumal!“ Ja nii on see avatud uks on nii inimeste ees ja ühed ütlevad, et „ ei see ei saa olla õige!“ ja teised ütlevad, et „see peaks ju nii olema sest kõik tundemärgid näitavad ju seda.“
„Parandage meelt sest Taevariik on lähedal!“ Taevariik oli tõesti lähedal ja Taevariigi lähedus ilmnes selles, et Jeesus vabastas inimesi kurjuse võimusest. Kusagil siin eespool Luuka evangeeliumis on juhtum kus Jeesus ajas välja kurje vaime ja inimesed nägid ka seda. Aga kuna nad ei suutnud Jeesust tunnistada Jumala riigi esindajaks aga kuna mingit seletust oli ju tarvis anda siis nad mõtlesid välja et Ta teeb seda koostöös kurjade vaimudega ja Ta teeb seda Beetsebuli , kurjade vaimude ülema läbi. Jeesus ütles „siin on väga tõsine loogika viga. Mõelge ikka mis te suust välja ajate!See ei ole võimalik et kuri ajab kurja välja. „ Siis Ta lisab juurde:“Aga kui Mina Jumala sõrmega vaime välja siis on Jumala riik tulnud teie juurde. Jumala riik on teie juures aga teie, vaesed inimesed ei saa sellest aru. Ta on isiklikult teie seas. Siinsamas teie kõnnite, kõnnin Mina ka. Vaadake ja püüdke aru saada.“


Nüüd need inimesed , kes astuvad Jumala riigi uksest sisse, kes võtavad Jeesuse vastu- need inimesed astuvad sellest uksest sisse ning siis tuleb Jumala riik ka nende sisse. Ja nende kohta saab juba öelda, et Jumala riik on nende keskel. Jeesus Kristus on tulnud siia maailma ja sellega on Jumala riik siin maailmas ja Jumala riik teeb oma tööd siin maailmas.
Ühed inimesed ütlevad, et 2see ei saa olla õige, meie ootame seda teistsugusel kujul“, teised võtavad vastu ja Jumala riik on ka nende sees. Mõlemad väited on õiged- Jumala riik on teie seas ja kui olete võtnud selle vastu siis ka teie sees. Niisuguse vastuse andis Jeesus variseridele. Variserid olid niisugused inimesed, kes olid küll jumalakartlikud aga kes ei saanud asjadele veel päris pihta. Alles eelmisel pühapäeval kuulsime Johannese evangeeliumist Jeesuse sõna, kus Ta jutlustas ja see jutlus meeldis paljudele, ka neile kes ei olnud mõistnud täielikult kes Ta on. Aga sel hetkel kui Jeesus rääkis, nad uskusid seda. Ja nendele, kes seda uskusid ütles Jeesus et „kui te jääte ka sellesse siis te tunnetate tõe ja tde teeb teid vabaks“(Joh.8:31-32). Peetrus läheb veel sealt edasi. Aga see oli nüüd koht, kus inimesed seisid Jumala riigi lävel. Ja kui nad olid juba peaaegu sisse astumas sel hetkel kui nad uskusid seda, mida Jeesus rääkis aga sealt on võimalus ka tagurpidi välja astuda- „ei see ei saa nii olla. See ei ole ikka nii.“
Jeesus ütles „kui te nüüd jääte ka sellesse, mis te olete kuulnud siis te tunnetate tõe.“ Ma usun et see on väga realistlik olukord meiegi hulgas. Meil on väga palju inimesi, kes põhimõtteliselt usuvad Piiblit, usuvad seda mis Jumala Sõna räägib aga kes ei ole päriselt saanud pihta asjadele nagu tänapäeval öeldakse. „Ma usun ja ma tunnistan“ ja kui küsida usutunnistust siis nende usutunnistus on täiesti õigesti sõnastatud. Aga kui vaatad selle inimese elu siis inimese elu näitab et midagi on sealt puudu. Ta ei mõista asju nii nagu Jeesus neid mõistab. Ta ei lähe selle kõigega kaasa. Ta ei ole tunnetanud tõde päriselt. See ei ole talle pärale jõudnud. See ei ole muutunud osaks temast.
Ja siis inimese reaktsioon on „ka aga. “ Ikka mingisugune aga tuleb sinna kaasa- ükskõik missugune aga see siis kellelgi on. Niisuguseid inimesi oli palju selliseid ja niisuguseid inimesi on ka tänapäeval kristluses, kes tunnistavad aga mingisugune aga on nendega kaasas.

Aga nüüd edasi. Jeesus räägib midagi ka oma jüngritele. Esimene vastus oli variseridele, nendele kes on kaugemal olijad, nendele kes asjast küll midagi teavad aga kes ei ole päriselt asjadest aru saanud. Ja nüüd oma jüngritele- need on juba teine seltskond, kes on Jeesuses oma messia ära tundnud, kes Teda järgivad- nendel on teistsugused igatsused. Nemad igatsevad Jumala riiki näha väes, selles samas väes mida Jeesus osutas juba siis kui Jeesus maapeal käis. Ja Jeesus ütles ka et tulevad ka niisugused ajad kus te ei saa seda sel kombel näha. Seda võiks ka öelda nõnda et tulevad ajad kus Kristus alla käib ja Kristusel ei ole enam seda väge mis tal oli siis kui Ta oli maapeal. Rääkisin Jeesus ajas kurje vaime välja. Meie tänapäeva kristluses ei oska seda teha. Me ei oska aidata inimesi kes tõsiselt hädas on. Me võime küll öelda et usu Jumalasse ja palu Jumalat- ja ehk Ta aitab sind. Aga konkreetse asjaga meil on raskusi. Täpselt samuti nagu Jeesuse oma jüngritel oli ükskord raskusi(Mk.9:14-29). Kui üks tõsiselt kurjast vaimust vaevatud poiss kohale toodi siis nad tegid küll mis nad oskasid aga abi sellest ei olnud. See oli siis kui Jeesus ise oli muutmise mäel.
Meie oleme tihti samas olukorras aga tõsiste usklikena meie igatseksime näha samasuguseid väeilminguid, aegu ja sündmusi. Ja Jeesus ütleb et siin on ka neid kohti kus pakutakse välja et seda toimub, et seal on vägi ja et seal on midagi võimast. Ja siin öeldakse et seal ja seal- siin maal ja selles linnas on vägev kuulutaja ja seal on Jumala riik. Ja võib-olla kusagil teises kohas ka. Mõnel juhul on see midagi suurt ja avalikku, aga mõnel juhul on see salajane- kusagil tullakse ja kusagil kummardatakse- kui sa sellesse seltskonda saad siis seal kummardatakse neid samu asju mis teistel on teada. Jeesus ütleb selle kõige kohta:“ ärge minge niisuguseid asju taga ajama! Ärge uskuge, ärge minge välja.“ Tegelikult ütleb Jeesus et Jumala riik tuleb mingil hetkel ka nähtaval kujul aga nagu eespool juba selgus ja nagu Jeesus ise korduvalt hoiatas:“ Ta tuleb kui varas öösel“ Varga tulekut öösel ei oska keegi ette näha. Siinsamas Tallinnas on juhtunud et inimesed magavad öösel ja hommikul kui ärkavad üles, selgub et öö jooksul on toast päris palju asju kaduma läinud. Vargad on käinud ja isegi pererahvas ei ärganud üles. Koer oli ka majas aga sellega osati ka midagi sellist teha et koer ei teadnud midagi - ei haukunud ega muud sellesarnasest. Ei osatud ette näha. Ja Jeesus ütleb et Jumala riik tuleb ka millalgi sellisel kujul aga seda ei tea keegi ette. Aga siin Ta ütleb küll et see on nagu välgusähvatus ja siis ei ole tarvis kuulutada ja seletada et seal ja seal selle mehe eluajal on Jumal riik kohal. Minge tema juurde, hakake tema jüngriteks. Neid niisuguseid ootusi on ikka olnud ja kummaline on see et alati leidub ka inimesi, kes jooksevad selle järgi.
Alles hiljuti käis siinsamas Tallinnas üks mees kes arvab et ta on taaskehastunud Kristus ja tal on omajagu jüngreid seal, kes kõik usuvad et nemad on nüüd Jumala riiki läinud ja järgivad Kristust, kes on maapeal tagasitulnud. Niisuguseid asju ikka on ja s ee näitab lihtsalt seda et Jumala sõna ei ole hukka õpitud tegelikult . Jeesus hoiatab aga neid hoiatusi ei panda tähele. Järgitakse ikka seda mis kellegi silmis tundub õige. Ja muidugi niisugused inimesed oskavad piisavalt veenvalt esineda – selleks et inimesi endaga kaasa võtta.
et me Jumala riiki ära ei tunne- see ohustab isegi Jeesuse enda jüngreid. Tuletame näiteks meelde Filippust, Johannesse evangeeliumist. Jeesus ütleb et „Tema isa majas on palju eluasemeid“(Joh.14:1) jne ja siis jüngrid esitavad Talle seal sellekohta lähemalt küsimus ja Jeesus ütleb et „Mina olen tee, tõde ja elu“(Joh.14:6). Ja ometi Jeesus ütles selle välja on Filippus see järgmine mees, kes ütleb et :“näita meile päris isa ka. Sina oled jah siin- me saame sellest aru aga see pole see päris asi. Näita meile päris Isa ka- siis me jääme rahule.“ Kui tihti meil on samasugune tunne et „jah Jeesus Kristus loomulikult- Temast kuulutakse igas kirikus ja seletatakse, mis Ta kõik tegi ja mis Ta kõik ütles aga see ei ole see pärisasi. Näita meile Isa, näita meile päris Jumalat. Näita meile kuidas Ta hiilgab ja särab näiteks. Või missugune on Tema päris vägi- siis me jääme rahule.“ Ja sel puhul pidi Jeesus oma jüngrile ütlema et kuule Filippus, mõtle nüüd ikka mida sa räägid. Kas te ei usu siis et Mina olen Isas ja Isa on Minus? Need teod, mis Ma teen. Kas sa tõesti arvad et Ma teen neid niisama või? Kes on Mind näinud see on Isa näinud. Kuidas sa siis ütled näita meile Isa?!“(vrd.Joh.14:8-10)
Meie, kes käime iga pühapäev kirikus - kas me ikka taipame et me igakord kohtume Jumalaga? Me käime Jumalal külas ja Jumal räägib meiega. Või me ütleme „ah see õpetaja seal seletab küll midagi aga mina tahan päris Jumalat näha, päris Jumalat teenida“. See on nii loomulik kui meil on see arvamus. Aga Jeesus sisuliselt ütleb et tehke silmad lahti ja vaadake: Jumala riik on siin. Ärge minge seda ei tea kust kohast otsima, mingisuguseid ilminguid taga ajama.
Jeesus räägib ka sellest, et tõesti tuleb ka päev millal see Jumala riik saab nähtavaks. Jumal ongi kõigepealt korraldanud oma riigi nõnda et kõigepealt on Ta selle seemne külvanud siia maailma. See seeme hakkab siin kasvama ja laienema ning kasvab kogu aeg suuremaks. Ning lõpuks kui ta on omandanud täiskuju, kasvanud suureks siis Jumal ühel hetkel muudab selle ka nähtavaks. Ja selle nähtavaks muutmise kohta Ta toob siis kaks niisugust võrdlust juba VT-st.
1. on see kui maailm hukkus Noa päevadel(1.Ms.6:13-7:16). Ja ka siis oli nõnda et keegi ei osanud seda oodata et midagi niisugust peaks tulema nagu see veeuputus. Inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi, läksid mehele- elasid oma tavalist elu kuni selle päevani kuni Noa läks laeva. Ja tuli veeuputus ja hävitas nad kõik.
2. Täpselt samuti teine näide Loti päevadest(1.Ms.19:1-29), kus söödi, joodi, osteti, müüdi. Me teame mis seal Soodomas veel kõike tehti. Ja see, mis seal tehti meenutab väga seda mis tänapäevalgi tehakse- ma mõtlen just seda seksuaalset poolt. See polnud just tark. Ei olnud mingit vahet kas see on mees või on naine või on loom- kõik käis ühtemoodi. Seda kõike nad tegid. Ja tegid kuni sinnamaani välja kuni Lott lahkus Soodomast. Siis sadas taevast tuld ja väävlit, mis hävitas nad kõik.
Jeesus ütleb:“otse samuti on sel päeval mil Inimese poeg ilmub.“(Lk.17:30) Nüüd mitte enam tuleb, vaid ilmub sest tulnud on Ta juba ammu.Oma riigi on Ta pannud siia maailma juba ammu. Ja sellekohta kuidas Ta ilmub, ütleb Jeesus, et on kaks eelkujundit juba olemas:1) on Noa aegne veeuputus, 2. on Soodoma ja Gomorra häving. Need näitavad kuidas Jumala riik tegelikult tuleb.
Aga siin vahepeal on üks salm veel, millele tahan tähelepanu juhtida. Jeesus ütleb:“kuid ennem peab Ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab Ta kõlbmatuks“. Jumala riik on kõigepealt tulnud Jeesuse Kristuse isikus. Ja Jeesuse Kristuse Enda saatuski on selles mõttes eelkujundlik kogu maailma saatusele. Et kui Ta tuli siis Ta tegi Oma tööd väega ja võimsusega. Esialgu olid suured rahvahulgad Tema ümber aga lõpus hakkasid nad ära kaduma. Ja viimane lõpp oli see et Jeesus löödi risti. Ja selles salmis siin, kui Jeesus ütleb:“kuid ennem peab Ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab Ta kõlbmatuks“- selles näen mina vähemalt samasugust hoiakut ka meie aja kohta milles meie elame. Täpselt samuti nagu läks Jeesuse Endaga, nõnda läheb ka maailma ajalugu üldiselt. On aeg, mil Jeesusest Kristusest ollakse vaimustatud ja Teda kuulutatakse. Siis tulevad ajad mil järjest rohkem Temas pettutakse ja Temast ära pöördutakse. Ja lõpuks tunnistatakse Ta kõlbmatuks. Suur osa meie ühiskonnast on juba praegu tunnistanud Jeesuse Kristuse kõlbmatuks. Suur osa maailmast on otseteed, täiskäigul Temast eemale. Ta tunnistatakse kõlbmatuks, Ta peab palju kanntama. Ja niinagu Jeesus omal ajal kannatas, nii peab kannatama ka Tema rahvas, Tema järgijad. Ja siis millalgi- Jumal teab millisel tunnil ja millisel ajal- siin juhtub ka see mis juhtus Noa ajal ja samuti Soodoma ja Gomorra päevil: Ta tunnistatakse kõlbmatuks. Ja kui Ta tuleb nüüd sel kombel siis ei taibata ja ei osata oodata midagi.
Aga tähtis on meie jaoks muidugi see, et me oleme Jumala riigi ära tundnud Jeesuse Kristuse isikus ja mitte ainult ära tundnud vaid ka sisse astunud. Kui me oleme Jeesuse Kristuse vastu võtnud ning sinna sisse astunud siis meil ei ole küll vastust millal.
Aga 1.Kirjas. Tessalooniklastele ütleb Paulus siiski julgustava sõnumi. Ta ütleb:“Teid ei saa see päev tabada ootamatult sest teie ei ole pimeduses nii nagu teised on pimeduses“(1.Ts.5:4). Teiste probleem on selles, et nad ei näe ega tunne Jumala riiki ära. Jeesust Kristust kuulutatakse aga seda peetakse mingiks vanaaegseks reliifiks-jäänukiks mis mingil põhjusel veel elab tänapäeva maailmas. Aga samal ajal on ka neid, kelle kohta võib vabalt ja õigusega öelda et Jumala riik on nende sees. Kui meie oleme need, kelle sees Ta on siis meie ei ela pimeduses. Me elame küll selles maailmas - teeme selle maailma toimetusi, elame oma elu aga siin kehtib meie kohta see Jeesuse sõna:“ Teie ei ole sellest maailmast sest Mina olen teid sellest ära võtnud.“(Joh.15:19)
Meil on suurepärane võimalus täna mõelda mitte sellele: „millal ükskord ja kuidas täpselt tuleb, kuidas Ta paiskab üle selle maailma korra.“ Meil ei ole mitte mingisugust vajadust püüda välja arvestada neid kuupäevi. Aga meil on väga mõtet endale selgeks teha et Jumala riigi avatud uks on .täna siin meie ees.Ja täna ütleb Jumal: „Astu sellest uksest sisse ja sa pääsed. Tulgu siis maailma peale, mis tahes.Või tulgu sinul endal üle elada mis tahes.Kui sina oled Jumala riigis sees siis oled sina päästetud.“ Sest Jumala riik on juba kohal ja seda väärt. Aamen! .

2.08.2009 1.Ms.2:8-17 Aare Kimmel

„Jumala ja inimese töö“
Jumala töö on Looja töö. Inimese töö- harija töö. Terve see maailm on Eedeni rohuaed. Väljaspool seda planeeti on külm ja elutu keskkond. Niisuguseid tingimusi nagu Maal ei ole mujal.
Asjade katki minemisel on kõik vajalikud osad olemas. Aga selleks et see ese või asi võiks toimida, on vaja väga täpset konstruktsiooni. Jumal rajas selle maailma.
Ta panin inimese sinna HARIMA ja HOIDMA.
Inimene tegi seda mis Jumal oli käskinud teha ning nähes et tema tegevusel on hea tulemus, unustas Jumala hoopis ära. Näide kommunismi aegsest Gruusiast kus loodi kaks aeda-nn. Jumala aed ja inimese aed.
Eedeni aed on ka meie endi elu mille Jumal on valmistanud ja kinkinud meile. Jumal on kinkinud sulle Oma elu ning Ta ütleb :“ Hoolitse selle eest!“ See on aedniku töö.
Suur Jumal sa 2.salm
Äkki see väärib peatumist ja mõtlemist, et kuidas see toimib.
Üks meie jõgi on see kus me teeme tööd.
Meil on hobid, meelelahutus- 2.jõgi.
Tuttavad, sõprade ring- 3.jõgi
Kõik see moodustab suure ilusa pildi.
Ükski aednik ei lase seal kasvada valimatult kõigel.
Pane vili kasvama-oli Jumala nõu.
Üks Piibli võrdpilte needusest on kui kibuvitsad ja ohakad hakkavad vohama.
Js.5 ptk räägib sellest. Aed jäetakse hooletusse- see on karistus. Ei kärbita. Meie mõtleme et see on vabadus aga see on karistus. Ohakad ja kibuvitsad- inimene ei hari- näiteks vabaabielu.
Aias oli ka hea ja kurja tundmise puu- meie elus on asju mis on ohtlikud ning surmavad. Ära astu üle piiride.
Milline on Jeesuse Kristuse roll selles? 1.Tema näitab milline on umbrohi. Ilma Jumalata me ei tea midagi. Patt on moonutanud meie arusaamise ning pööranud selle pea peale.
Ta tuleb et näidata milline on tõeline jumalik vägi.
Jumal tahab et me kasvaksime selleni-imede ja tunnustähtedeni.
2.Seal on isekuse surm. Endale suremine. Oma elu andmine Jumala kätte toob kaasa selle leidmise.
Selle lõpptulemus on ülestõusmine. Kui me kasvame kokku Tema surmaga siis meie elu muutub.
3.umbrohuga me ise toime ei tule. Teatud maani küll meie endi töö aitab aga lõplikult teeb seda vaid Tema. Jumal on teinud kõik täiuslikult. Sellepärast me vajame Jeesust.
Vaatame üle, mis meie aias kasvab ning millele me oleme andnud õiguse kasvada ning mis seal peaks kasvama.

Kirgastumispüha 26.07.2009 Lk.9:28-34 Aare Kimmel

Mis koht on kirik? Kas vanade traditsioonide säilitamise koht? Või ajast maha jäänud inimeste kogunemise koht kuhu kogunevad inimesed, kellele ilmalikud asjad ei meeldi?
Mis inimesed need on, kes palvetavad? Kas usk Jumalasse, Jeesuse Kristusega suhtlemine on midagi reaalset või midagi muuseumi laadset? Mis asi on palve?

Tänases sõnas Jeesus palvetab oma jüngritega. Ta leidis aega palveks, mitte ainult inimestega tegelemiseks.
Lk.9:29 Mõned asjad mis Jeesusega palves toimusid:
1) Ta näoilme ja välimus muutusid. Palvetamine muudab inimest tehes teda valgemaks.
2) Palves räägiti Jeesusega. Vana Testamendi suurkujud Mooses ja Eelija kõnelesid Jeesusega. Järsku leiad koha Piiblist, mis sulle kõneleb. Jumal kõneleb meile meie eelkäijatega juhtunu kaudu. Need mehed tulid kohale.
Kiriku roll ei ole minevikku vaid tulevikku vaatamine. Jumala riigis on kõik läbi põimunud. Need kaks maailma kuuluvad kokku- palves see ka reaalselt juhtub. Jeesus selletõttu teadis, mis Temaga juhtub. Peetrus tahtis Ta programmi muuta. Ja selletõttu Peetrus ei teadnud mida ta rääkis. Palve kaudu Isa tõesti rääkis Jeesusega.
Meil on põhjust uskuda, et Jeesusel olid alati seda tüüpi palved. Palve ei olnud Jeesuse jaoks kombetäitmine. See oli eluline osadus koos Isaga.

Lk.9:32 Jüngrite palve Jeesusega. Meie osadus Jumalaga on tihti kesine või üldse puudulik. Unest virgudes nägid nad Jeesuse kirkust. Palju lihtsam on palve kohus ära täita. Kirkus jääb tihti nägemata. Jumala ligiolus tahaks alati olla. Peetrus tahtis sinna elama jääda. Pilv on Jumala ligiolu reaalne märk. Prohvet Jesaja on tõotanud et kunagi Jumal rajab Oma kattevarju oma rahva üle. Vana Testamendi päevil Jumal kaitses neid pilvesambas päeval ja tulesambas öösel. Inimlikkuse pilv varjab Jumala ligiolu tõeliselt meie eest.
„Teda kuulake!“ Keda- mida me tegelikult kuuleme? Kelle arvamust me võtame omaks. Lõpuks ei lugenud see mida arvasid teadlased. Jumala arvamus jääb peale.

Usulised kogemused on väga individuaalsed kogemused. Neid saab rääkida neile, kel on samalaadsed kogemused.

Tegelikult on kirik, ja iga koht, kus me läheme Jumalaga kohtuma, paik kus meile ilmutatakse Jumala kirkust. „Meie palved ei leia vastuseid, kui me ei palveta. Ta suudab, tahab meie kasuks tegutseda.“ (Sõna tänaseks päevaks varamust).
Püsiv palvetamine.

Tasub siiski võtta vastu mõtted, mis Jumal meist arvab. Meie elu suund on määratud sellest, mida me enda kohta usume. Mitte hädaldades.
Jumala kirkus on antud meie jaoks.

19.07.2009 Mt.28:16-20 Aare Kimmel

Kristuse ülestõusmine oli shokk kõigile. Inimesed arvasid, et sellega on punkt aga tegelikult sellega asi alles algas. On olemas kolme liiki inimesi:need kes ei usu, need kes kummardavad ja need kes otsivad igasuguseid seletusi.
1.me kummardame Teda aga võimsus puudub nagu ka see mikrofon, mis tuli teise kohta tõsta.
2.asjad võivad kergesti korda saada nagu siin nägime
3.meil tuleb ka elus juhe teise kohta tõsta
Jeesus on teinud töö ära. Aga jüngrite asi on see maailma viia. Valmistajad.
Turunduses loeb kvaliteet, efektiivsus- kui võimas on see asi mida mulle reklaamitakse.
Taevasest perspektiivist- pääste on valmistatud taevas ja seal juba puudulikke asju ei tehta.
Inimlik töö ei päästa meid ega teisi. Inimlikud teod teevad meid paremaks. Jumal päästab inimesed. Jumala pääste teeb meid täiuslikumaks.

Toode ei pruugi vastata reklaamile. Tegelikkus on teine. Kristluse puhul- pole alati nii särav kui kirjeldatakse.
Toode on hea aga ei osata kasutada. Lugu metsamehest,kes ei osanud mootorsaagi kasutada.

Me usume küll Jeesusesse aga üritame ise oma jõust asju teha. Kui me pingutame ise siis me ei ole paremad kui teiste religioonide esindajad kes saavad ka tulemusi.

Õpetage kuidas see tegelikult toimib- selleks me peame endale asja selgeks tegema. Kristus on pea,kogudus on ihu. Terviklik mehhanism. Püha Vaim on närvisüsteem. Ühendus on meil katkendlik aga oleme omandanud väelisi kogemusi.
Jeesus on otsustanud tegutseda oma koguduse kaudu mitte Ise kohale tulla. Me arvame et me ei suuda Jeesust Tema kirkuses esitleda. Aga selline pilt jääb inimestele kristlusest.
Inimene, kes palvetab, on saanud nö.masina tööle.
Me õpime oma päästet Tema kaudu tundma ning rakendama. Kui Kristus jääb meisse siis meie võime paluda mida iganes tahame ning see juhtub.
Kristlik töö on koos Jeesuse Kristusega. Et see ei jääks punnitamiseks vaid me võiks Temaga koos seda teha ning et me võiks jõuda nende hulka, kes kummardavad Teda.

12. juuli 2009 Aare Kimmel Lk.5:1-11

Seda võiks nimetada ka "Jeesus ilmutab ennast" või " Jeesus tuleb väga lähedale".

Kirjanduslikult on nimetatud Geneetsareti järve imeliseks aiaks või Galilea kevadeks. Jeesus tegutses seal palju.

Jeesusel oli plaanis Peetrusele rikkalikult tasuda. Peetrus on Jeesuse jutluse mõju all- muidu ta oleks vaid muianud Jeesuse "kalamehe" tarkuse peale.

Jumala käsud võivad olla mis panevad meid võpatama. Aga nende järgi tehes vastu igasugust loogikat toimib Jumala käsk ja väga hästi.

Hirm haarab elukogenud kalureid. Kui Jumal tuleb inimese ellu siis see ongi midagi erakordset. Nad tundsid Jeesust varem. Aga neil ei olnud veel niisugust kokkupuudet.

See on kaks eraldi asja- me teeme oma argipäeva asja ning on teised kes on Jeesusega. Aga ikka tuleb Jeesus meie argipäeva ning puudutab meid. See puudutas Peetrust väga sügavalt.

Lk.5:8:" Mine minu juurest ära sest ma olen patune mees". Kui Peetrus leiab et ta ei ole Jumala armu ära teeninud ning et ta ei vääri olla Jumala ligiolus. Kust see patutunnetus tuli? Me oleme sellest kuulnud. Jeesuse ligiolu toob Peetrusele patutunnetuse. Me võime öelde-me oleme ontlikud inimesed. Aga Jumala ligiolus me tunneme oma patusust.
Kui Jeesus meie juurest ära läheks siis me jookseksime oma pattude sisse. Aga Jeesus on tulnud otsima ja leidma kadunud.
Jeesuse reaktsioon Peetruse suhtes on vastupidine.
Meie palved on isekad ning halvasti palutud. Me peame end pühaks ning õigeks inimeseks. Jumal ei vasta neile- otse vastupidi.

Edasi kutsub Jeesus püüdma Peetrust hukatuse meres olevaid inimesi.
Edasi tahavad nad järgida Jeesust.

üks moment- kui me kohtume Jeesusega, võib Ta anda meile ebaloogilise korralduse. Aga Jeesus käskis tal seda teha.

Peetruse ellu tõi see uue taseme. Nende elu tõusis uuele tasemele.

Jeesus tahab tulla ka sellesse ellu- kui me argipäevas Jeesusega kohtume siis on sellel imelised tagajärjed.

5.juuli 2009 Aare Kimmel Lk.6:36-42

„36Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!37Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!38Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud,kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi."
39Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: "Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku? 40Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.
41Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?42Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!“
Maailmas on käibel väljend:“ Igaüks on oma õnne sepp“. Aga vaadates meie elus toimuvat lähemalt, me näeme et meie elu ei peegelda alati seda.
Jeesus õpetab kuidas sepistada Jumala riigi mõistes olevat õnne. On teada tuntud tõde et tegelik tegemine õpetab rohkem kui teoreetiline teadmine.
Tüüpiline viga on see et me oleme teoreetiliselt targemad kui praktiliselt.
Me laulsime „Vennad, vendi armastagem, truuduses üksteisele armastust nii tunnistagem, et ka elu jätame!Nii on Ta meid armastanud,et Ta suri meie eest. Need on Teda kurvastanud, kes ei hooli armu tööst.“ (KLPR 314,2 ) Kelle eest me oleme valmis oma elu jätma?
Lk.6:36 „Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!“ Me oleme Jumala lapsed. Seda tuleb Jeesus meile meelde. Lapsed on oma vanemate sarnased ning matkivad neid. Nad õpivad oma vanematelt. Me saame oma suhtes Jumalaga tohutult armu ning me peame olema teiste suhtes armulised.
Algtekstis sõna armulised tähendab vabakslaskmist, võlast vabaks saamist. Armuline olemine tähendab minna laskmist, edasi minemist. Jumal ei nääguta meie kallal. Jumala korrigeerimisega ei kaasne süüdistusi. Küsimuse „Miks?“ paneb sinna juurde hingevaenlane või meie ise.
Lk.6:37“Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!“ Kohtuotsused, meie sisimas mis mõistavad teise inimese hukka. Või „õigeksmõistmine“-st loome patule käega. Jumala suhtumine nimetab pattu patuks. Andeksandmine saab toimuda üleastumise puhul. See on kitsas tee. Lai tee- mõistame hukka kõik mis Jumal hukka mõistab nin oleme õiged või arvame, et oleme kõik solidaarselt patused. Arm on konkreetne asi- me peame seda suhtumist õppima.
Lk.6:38““Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud,kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi." „ Jeesus ütleb siin kirjakohas:“ meil on suured ressurssid.“ Rüpp- tuunika tõmmati pooltega kokku ning tekkisgi põu või rüpp. Ka meie põue on antud Jumala halastust. See kirjakoht käib ka materjalse andmise kohta. Jumala riik ei ole hangeldamiseks. Andjaks on Jumal ise. Kui me ise edasi anname siis me saame vastu.
Selle asja õige nimi on ahnus- „mul on aga ma tahan juurde“. Õp.11:24:“Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.“
Jumala riigi matemaatika on ülikõrge matemaatika. Jumala heldus ja halastus tuleb mängu primaarse tegurina. Õp.11:25“Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.“ Juttu ei ole teoreetilistest teadmist. Selle tegelik rakendus.
Lk.6:39“Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: "Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku?“ Teoreetiliselt olid inimesed Jeesuse ajal haritud. Praktiliste teadmiste puhul puudus sisu.
Jh.9:39 :„Jeesus ütles: "Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks."“
Jeesuse tegevus tegi inimesi pimedaks. Lk.6:39-40 räägib Jeesusega sarnanemisest.
Lk.6:40“Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.“ Praktiliselt me peaksime hakkama Jeesust meenutama. Jeesuse sarnasus on meile tõesti võimalik. Kui Tema ilmub siis me oleme Tema sarnased. Jumal oma väe läbi suudab seda korda saata.
Lk.6:41-42 „Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?42Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!““Üksteise parandamine on kohtumõistmise üks vorme. Me oleme oma vigade suhtes pimedad. Oma silmades on palju jämedam palk. Tihti näeme oma puudusi olles vaatamas tagasi. Tavaliselt juhtub see kristlaseks saades. Meie endine pettus on ohtlik asi.
Me ei näe ning teeme seda teiste inimeste suhtes rünnates neid. Paljud meist kasutavad prille. Pinnu leidmiseks me vajame luupi.
Igaüks on oma õnne sepp . Inimesed ei oska olla oma õnne sepad. Me ei oska ise sepistada oma õnne. Kui asjad oleksid nii ja nii- kas siis oleks õnn? Kui me ei ole osanud leppida asjadega nii nagu nad on,siis meid ei rahuldaks ka meie kätte usaldatud õnn. Kas õnn on siis kui meil poleks kellegile midagi ette heita?
„Jumala kartus on suur tuluallikas kui see on ühendatud rahulolemisega“ on apostel Paulus noorele Timoteosele öelnud.
Jeesus ütleb:“Hakake andma. mitte ärge õppige kuidas asjad tegelikult on.“