5.juuli 2009 Aare Kimmel Lk.6:36-42

„36Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!37Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!38Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud,kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi."
39Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: "Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku? 40Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.
41Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?42Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!“
Maailmas on käibel väljend:“ Igaüks on oma õnne sepp“. Aga vaadates meie elus toimuvat lähemalt, me näeme et meie elu ei peegelda alati seda.
Jeesus õpetab kuidas sepistada Jumala riigi mõistes olevat õnne. On teada tuntud tõde et tegelik tegemine õpetab rohkem kui teoreetiline teadmine.
Tüüpiline viga on see et me oleme teoreetiliselt targemad kui praktiliselt.
Me laulsime „Vennad, vendi armastagem, truuduses üksteisele armastust nii tunnistagem, et ka elu jätame!Nii on Ta meid armastanud,et Ta suri meie eest. Need on Teda kurvastanud, kes ei hooli armu tööst.“ (KLPR 314,2 ) Kelle eest me oleme valmis oma elu jätma?
Lk.6:36 „Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!“ Me oleme Jumala lapsed. Seda tuleb Jeesus meile meelde. Lapsed on oma vanemate sarnased ning matkivad neid. Nad õpivad oma vanematelt. Me saame oma suhtes Jumalaga tohutult armu ning me peame olema teiste suhtes armulised.
Algtekstis sõna armulised tähendab vabakslaskmist, võlast vabaks saamist. Armuline olemine tähendab minna laskmist, edasi minemist. Jumal ei nääguta meie kallal. Jumala korrigeerimisega ei kaasne süüdistusi. Küsimuse „Miks?“ paneb sinna juurde hingevaenlane või meie ise.
Lk.6:37“Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!“ Kohtuotsused, meie sisimas mis mõistavad teise inimese hukka. Või „õigeksmõistmine“-st loome patule käega. Jumala suhtumine nimetab pattu patuks. Andeksandmine saab toimuda üleastumise puhul. See on kitsas tee. Lai tee- mõistame hukka kõik mis Jumal hukka mõistab nin oleme õiged või arvame, et oleme kõik solidaarselt patused. Arm on konkreetne asi- me peame seda suhtumist õppima.
Lk.6:38““Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud,kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi." „ Jeesus ütleb siin kirjakohas:“ meil on suured ressurssid.“ Rüpp- tuunika tõmmati pooltega kokku ning tekkisgi põu või rüpp. Ka meie põue on antud Jumala halastust. See kirjakoht käib ka materjalse andmise kohta. Jumala riik ei ole hangeldamiseks. Andjaks on Jumal ise. Kui me ise edasi anname siis me saame vastu.
Selle asja õige nimi on ahnus- „mul on aga ma tahan juurde“. Õp.11:24:“Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.“
Jumala riigi matemaatika on ülikõrge matemaatika. Jumala heldus ja halastus tuleb mängu primaarse tegurina. Õp.11:25“Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.“ Juttu ei ole teoreetilistest teadmist. Selle tegelik rakendus.
Lk.6:39“Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: "Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku?“ Teoreetiliselt olid inimesed Jeesuse ajal haritud. Praktiliste teadmiste puhul puudus sisu.
Jh.9:39 :„Jeesus ütles: "Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks."“
Jeesuse tegevus tegi inimesi pimedaks. Lk.6:39-40 räägib Jeesusega sarnanemisest.
Lk.6:40“Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.“ Praktiliselt me peaksime hakkama Jeesust meenutama. Jeesuse sarnasus on meile tõesti võimalik. Kui Tema ilmub siis me oleme Tema sarnased. Jumal oma väe läbi suudab seda korda saata.
Lk.6:41-42 „Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?42Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!““Üksteise parandamine on kohtumõistmise üks vorme. Me oleme oma vigade suhtes pimedad. Oma silmades on palju jämedam palk. Tihti näeme oma puudusi olles vaatamas tagasi. Tavaliselt juhtub see kristlaseks saades. Meie endine pettus on ohtlik asi.
Me ei näe ning teeme seda teiste inimeste suhtes rünnates neid. Paljud meist kasutavad prille. Pinnu leidmiseks me vajame luupi.
Igaüks on oma õnne sepp . Inimesed ei oska olla oma õnne sepad. Me ei oska ise sepistada oma õnne. Kui asjad oleksid nii ja nii- kas siis oleks õnn? Kui me ei ole osanud leppida asjadega nii nagu nad on,siis meid ei rahuldaks ka meie kätte usaldatud õnn. Kas õnn on siis kui meil poleks kellegile midagi ette heita?
„Jumala kartus on suur tuluallikas kui see on ühendatud rahulolemisega“ on apostel Paulus noorele Timoteosele öelnud.
Jeesus ütleb:“Hakake andma. mitte ärge õppige kuidas asjad tegelikult on.“